Ükskord niikuinii

Pole ajalugu olnud armuline eesti rahva vastu
Läbi ajastute on meid rusun’d võõra võimu raskus
Me väike rahvas rõhujaile ikka vastu astus
Huulil laulud, südameid sütitamas armastus
Oleme ju siiski Linda lapsed, Kalevite kange sugu
Vanemuise kandle-kandjad, laulmas edasi me lugu
Vabaduseiha prõksumas me põues kui tuli kaminas
Vastuhaku vaim kost’mas õues kesksuvises kõuekõminas
Ka siis kui voolas veri, pisar, higi
Mis kallis, oli kindlalt südame ligi:
Laulud põue peitsime, lipud laka alla
Et õigel ajal tunded lasta valla
Kui muutustuuli oli tunda õhus
Tõime lipud välja, ärevus kõhus
Üheshingates söed lõkkel' puhusime
Lootes südamest, et juhtuks ime, juhtuks ime!
Keset pikka orjaööd
Sisimas teadsime:
See on me elutöö
Vabadeks saada, et võiksime!
Võtku kaua võtab
Ükskord niikuinii
Ükskord niikuinii
Ükskord niikuinii
Me võidame!
Oli küllalt saanud valust, voolas veres vabadusejanu
Üle Eesti tuli kokku noori-vanu, kõikse rahvas järsku jalul
Tundeliselt, vaimustatult, hingeliselt, kui üks mees, üks keha
Tantsisime, võitlesime, hingasime läbi koidu, päeva, eha!
Teadsime, seistes laulukaare all, õlg-õla kõrval, käsikäes:
Pole ükski impeerium igavene, on muutus kokkutulemise väes!
Sinimustvalged lainetasid sumedate suveööde valgel
End rahvaks laulsime, tugevaks tantsisime, naeratus me palgeil
Nii kuis me vastupanu aina kasvas
Lahvatas lootus Eestist, iseseisvast
Lauludega, naeruga relvastatud rahvas
Polnud meile tankidestki vastast!
Kui suvekuumus sulatamas jääd
Üha lähemale jõudis väljapääs
Ei alla anda saan’d kuni vabadus me käes
Saime jõudu esivanemate väest, nende väest!
Keset pikka orjaööd
Sisimas teadsime:
See on me elutöö
Vabadeks saada, et võiksime!
Võtku kaua võtab
Ükskord niikuinii
Ükskord niikuinii
Ükskord niikuinii
Me võidame!
(Ükskord me võidame niikuinii!)
Kuigi kogesime vastasseisu, kolme-, kümne-, sajakordset
Oli toimumas miskit ajaloolist, sootuks erakordset:
Üheskoos me laulsime kooris täiest kõrist
Kui kestmajäämine kaalul, on igaüks meist solist!
Täna kajab vabaduseviis vagasi me küngastelt tagasi
Kuid nüüdki ei saa seda summutada. Me lauludepagasit
Ei saa keegi varastada. On südamesse peidetud ju see
Tulevastel' põlvedel' tuleb pärandada veel. Seepärast laulgem!
Keset pikka orjaööd
Sisimas teadsime: (Tõesti, me teadsime!)
See on me elutöö
Vabadeks saada, et võiksime! (Vabadeks, jah vabadeks!)
Võtku kaua võtab, (Ükskõik kui kaua,)
Ükskord niikuinii, (Me alla ei anna!)
Ükskord niikuinii, (Ükskord, jah ükskord niikuinii)
Ükskord niikuinii, (Me võidame!)
Me võidame! (Wooooooooh!)
Ükskord niikuinii
Me võidame!