Neetud

Ma olen väsind
Ja nurka kerra end veaks
Vaikselt jälgiks omaette
Kuidas aeg end surematuks peab
On tuhmunud värvid mu sees
On tuhmunud värvid mu sees!
Oo kui saaks korra vaid
Tunda õhku, nii puhast iseenda sees
Kardinad on ees
Rasked kardinad on ees
Ja ongi see mu needuste allee
Ja on auklik see tee
On lõhki mu jalad
Ja veritsevad haavad
Ja on neetud see tee
Ei leia siin rahu
Ja seinad on rasked
Rasked!
Metalli külma kurgulaes
Päästik värisevas käes
On vaikusesse kadund soov
Leida üles oma joon
Teiste järgi klähvida
Ei jõua enam ammu ma
Ja ongi see mu needuste allee
Ja on auklik see tee
On lõhki mu jalad
Ja veritsevad haavad
Ja on neetud see tee